MARJU AJAVEEB
24.01.13
04.01.13
AASTA LOOM 2013
Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber on esimest korda valinud aasta looma ning aastal 2013 on selleks meie looduse värvikamaid kujusid – kardetud ja austatud metsavalitseja hunt.
Eestimaal elab lisaks inimesele üle kuuekümne imetajaliigi ning meie rikkalik loomariik vajab suuremat tähelepanu. Nüüdse algatuse eesmärgiks ongi tutvustada loomariiki, alustades hundiga, kes tekitab paljudes inimestes vastuolulisi tundeid. Ettevaatlik, harva kohatav lausa vajab algatuse organiseerijate sõnul lähemat kajastamist läbi aasta.
Nüüdisaja linnastunud inimesele on üpris keerukas selgitada looduses toimuvat eluliselt ning lihtsalt, sest ta ei ole igapäevaselt enam maa ja metsaga lähedalt seotud. Et ökoloogilisi seoseid kirjeldada, vajame täpsemaid näiteid ning võrdkujusid. Hunt on selleks väga sobilik, sest tema roll looduses on üheselt mõtestatav. Hunt, nagu ka teised suurkiskjad, kannab tervete loomade asurkondade säilimise eest hoolt. Ei kutsuta teda ju asjata metsasanitariks.
allikas: http://teadus.err.ee/artikkel?id=8153&cat=1
allikas: http://teadus.err.ee/artikkel?id=8153&cat=1
AASTA LIND 2013
Aasta lindu valib Eesti Ornitoloogiaühing alates 1995. a. Selle eesmärgiks on valitud liike laiemalt tutvustada ning nende elu pisut lähemalt uurida või pöörata tähelepanu mõnele aktuaalsele keskkonnaküsimusele. Nii on must-toonekurg, rähnid ja kanakull aidanud juhtida tähelepanu metsakaitse küsimustele, rukkirääk ja kiivitaja keskkonnasõbralikule põllumajandusele.
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2013. aasta linnuks nurmkana, keda tuntakse ka põldpüü nime all. See väikese kodukana mõõtu lind elab peamiselt kultuurmaastikus ning tegutseb sageli talude, lautade ja muu inimasustuse läheduses. Vaatamata sellele ei teata nurmkanade eluolu kohta kuigi palju. Eestis arvatakse seda liiki pesitsevat 4000 – 8000 paari, kuid uuemad loendusandmed näitavad, et nurmkanade arvukus on väga tugevalt langenud.
Aasta lindu valis Eesti Ornitoloogiaühing 19. korda.
allikas: http://www.eoy.ee/aastalind
allikas: http://www.eoy.ee/aastalind
08.12.12
26.11.12
KÜPSISED
TÄNA TEGIME KOKANDUSRINGIS KÜPSISEID:
200 g võid
4 dl jahu
1,5 dl suhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
1 munakollane
Sega ained köögikombainis omavahel kokku. Pane taigen pooleks tunniks külmkappi. Rulli taigen jahusel pinnal ja vormi kujundid. Küpseta küpsised 200 kraadises ahjus olenevalt 4 – 10 minutit. Küpsised peavad jääma valget värvi.
Sega ained köögikombainis omavahel kokku. Pane taigen pooleks tunniks külmkappi. Rulli taigen jahusel pinnal ja vormi kujundid. Küpseta küpsised 200 kraadises ahjus olenevalt 4 – 10 minutit. Küpsised peavad jääma valget värvi.
12.11.12
ŠOKOLAADIKOOK
Täna küpsetasime kokandusringis školaadikooki.
Kõigi arvates tuli see välja meil imemaitsev ja kindlasti ka kaunis.
Retsept:
100g šokolaadi riivimiseks
kirsse või vaarikaid
Sulata šokolaad koos võiga veevanni kohal.
Sega munad kausis koos suhkruga läbi, kindlasti tuleb vaid segada mitte vahustada.
Vala koostisained kokku, lisa jahu ja sega ühtlaseks massiks
Vala tainas lahtikäivasse koogivormi. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.
Peale riivi šokolaadi ja kaunista kirssidega.
Kõigi arvates tuli see välja meil imemaitsev ja kindlasti ka kaunis.
Retsept:
200g tumedat šokolaadi
200g jahu
50 g võid
200g suhkrut
4 muna200g jahu
50 g võid
200g suhkrut
100g šokolaadi riivimiseks
kirsse või vaarikaid
Sulata šokolaad koos võiga veevanni kohal.
Sega munad kausis koos suhkruga läbi, kindlasti tuleb vaid segada mitte vahustada.
Vala koostisained kokku, lisa jahu ja sega ühtlaseks massiks
Vala tainas lahtikäivasse koogivormi. Küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.
Peale riivi šokolaadi ja kaunista kirssidega.
10.11.12
SALATID! SALATID! SALATID!
Seekord tegime maitsavaid ja tervislikke salateid!
1-2 tomatit
1 väike sibul
peterselli
KASTE:
3 spl õli
soola
mõni tera suhkrut
Haki koostisained, sibul peenesta väga väikesteks tükkideks, valmista kaste, sega.
Kapsa-tomatisalat
200 g peakapsast
2 tomatit
3 spl hapukoort
Soola
Pipart
Riivi kapsas peeneks ja haki tomatid väikesteks tükkideks. Sega hapukoor ja maitsesta soola, pipraga. Kalla kaste kapsa-tomatisegule ja sega läbi.
Energia salat
2 porgandit
1 õun
1 spl astelpajumarju
1 spl jõhvikamoosi
Riivi porgandid ja õunad ning sega kokku astelpajude ja jõhvika toormoosiga. Vajadusel lisa siirupit või suhkrut.
Paprika-õunasalat
2 paprikat
2 õuna
Väike tükk sellerit
Kooritud õunte tükikesed segada tumenemise vältimiseks kohe kastmega. Seemnetest puhastatud paprikad lõigata ribadeks, sellerivarred viiludeks. Õuntega kaste segada ülejäänud salatiainetega. Maitse teravdamiseks lisada 0,5 tl hakitud ingverit või tšillikastet.
Porgandi-apelsinisalat I
2 porgandit
1 apelsin
1 sibul
1 tl päevalilleseemneid
3 tl taimeõli
1 dl siirupit
soola
suhkrut
Sega jämedalt riivitud porgandid, hakitud sibul ja tükeldatud apelsin.
Lisa päevalilleseemne, taimeõli ja siirup.
Maitsesta soola ja suhkruga.
Porgandisalat
3 porgandit
Siirupit või mahla
Riivi porgandid, sega siirupiga, vajadusel lisa suhkrut
Porgandi-virsikusalat
3 porgandit
3 poolikut virsikut
Siirupit või mahla
Riivi porgandid, tükelda virsikud väga väikeseks, sega siirupiga, vajadusel lisa suhkrut.
1.
Vitamiinisalat
1-2 paprikat1-2 tomatit
1 väike sibul
peterselli
KASTE:
3 spl õli
soola
mõni tera suhkrut
Haki koostisained, sibul peenesta väga väikesteks tükkideks, valmista kaste, sega.
Kapsa-tomatisalat
200 g peakapsast
2 tomatit
3 spl hapukoort
Soola
Pipart
Riivi kapsas peeneks ja haki tomatid väikesteks tükkideks. Sega hapukoor ja maitsesta soola, pipraga. Kalla kaste kapsa-tomatisegule ja sega läbi.
Energia salat
2 porgandit
1 õun
1 spl astelpajumarju
1 spl jõhvikamoosi
Riivi porgandid ja õunad ning sega kokku astelpajude ja jõhvika toormoosiga. Vajadusel lisa siirupit või suhkrut.
Paprika-õunasalat
2 paprikat
2 õuna
Väike tükk sellerit
5 spl õli
soolaKooritud õunte tükikesed segada tumenemise vältimiseks kohe kastmega. Seemnetest puhastatud paprikad lõigata ribadeks, sellerivarred viiludeks. Õuntega kaste segada ülejäänud salatiainetega. Maitse teravdamiseks lisada 0,5 tl hakitud ingverit või tšillikastet.
Porgandi-apelsinisalat I
2 porgandit
1 apelsin
1 sibul
1 tl päevalilleseemneid
3 tl taimeõli
1 dl siirupit
soola
suhkrut
Sega jämedalt riivitud porgandid, hakitud sibul ja tükeldatud apelsin.
Lisa päevalilleseemne, taimeõli ja siirup.

Porgandisalat
3 porgandit
Siirupit või mahla
Riivi porgandid, sega siirupiga, vajadusel lisa suhkrut
3 porgandit
3 poolikut virsikut
Siirupit või mahla
Riivi porgandid, tükelda virsikud väga väikeseks, sega siirupiga, vajadusel lisa suhkrut.
09.11.12
KAUNIST ISADEPÄEVA!
PIKK ISA
IRA LEMBER
MINU ISA ON PIKK KUI OSI,
SEEPÄRAST EMA TA MEILE KOSIS.
MULLE MEELDIVAD PIKAD ISAD,
PIKAD ON PALLIMÄNGUS VISAD.
JA KUI ISA ON MULLE RATSUKS -
TEMA ÕLA PEALT PILVI KATSUN.
PIKA ISAGA MURET ON VÄHEM,
RAHVASUMMAS TA KAOTSI EI LÄHE.
KUIGI LAHTI LASEN TAL KÄEST -
PIKKA ISA IKKA MA NÄEN,
KÕIGIST ÜLE JU PAISTAB TA PEA,
SEEPÄRAST PIKAD ISAD ON HEAD.
15.10.12
06.10.12
Joonistusvõistlus "Euroopa rikas loomariik"
Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis ja ajakiri Täheke korraldasid joonistusvõistluse "Euroopa rikas loomariik". Andre, Gerli ja Anita osalesid ka sellel võistlusel ja saatsid oma tööd. Parimatest töödest koostatakse Euroopa Parlamendi 2013. aasta lauakalender, samuti avatakse valitud töödest näitus Euroopa Liidu Majas.
05.10.12
01.10.12
KOKANDUS
PORGANDIKOTLETID

6-7 keedetud porgandit
2 muna
1 sibul
2 keedetud kartulit
100 – 200 g hakkliha (võib ka ilma teha)
soola, pipart
Riivi keedetud porgand. Sega juurde hakkliha,
klopitud munad, tükeldatud sibul ja riivitud kartulid . Prae madalamal kuumusel
pruuniks.
PUNAPEEDI KOTLETID
500 g riivitud keedetud peeti
2 muna
1 sibul
3-4 keedetud kartulit
100 – 200 g hakkliha (võib ka ilma teha)
soola, pipart
Keedetud peedile lisada sibulatükid, muna, riivitud kartulid, hakkliha, sool,
pipar. Vormida kotletid, paneerida riivsaias, küpsetada ahjupannil või
pliidipannil.
23.09.12
19.09.12
ÕPPEKÄIK
Täna käisime õppekäigul Piusa jõe ürgoru maastikukaitseal. Meie õppepäeva eesmärk oli õpetada tundma vooluveekogu Piusa jõe näitel. Uurisime jõe vee voolukiirust, temperatuuri,jõe põhja. Tegime katse settimise uurimiseks ja selgitasime settekivimite teket. Lisaks vaatlesime ilma ning arutasime, milline riietus oleks õige ilmast lähtuvalt. Meil oli ka tore giid Diana. Oli tore ja vahva päev!
17.09.12
PLIIATSI AJALUGU
Täna õppisime koolis, kuidas leiutati pliiats.
Meisterdasime ka ajatelje, kuhu märkisime tähtsamad aastaarvud pliiatsi leiutamise kohta
.
Meisterdasime ka ajatelje, kuhu märkisime tähtsamad aastaarvud pliiatsi leiutamise kohta
.
Tellimine:
Postitused (Atom)