SEPTEMBRIKUU KUNSTITÖÖD

ÕPPEKÄIK

Täna käisime õppekäigul Piusa jõe ürgoru maastikukaitseal. Meie õppepäeva eesmärk oli õpetada tundma vooluveekogu Piusa jõe näitel. Uurisime jõe vee voolukiirust, temperatuuri,jõe põhja. Tegime katse settimise uurimiseks ja selgitasime settekivimite teket. Lisaks vaatlesime ilma ning arutasime, milline riietus oleks õige ilmast lähtuvalt. Meil oli ka tore giid Diana. Oli tore ja vahva päev!

KOKANDUSRINGIS

PLIIATSI AJALUGU

Täna õppisime koolis, kuidas leiutati pliiats.
 Meisterdasime ka ajatelje, kuhu märkisime tähtsamad aastaarvud pliiatsi leiutamise kohta

.

Vahukoore-toorjuustu kook

Põhi:
1.5 pakki Selga küpsiseid

100g võid

Kate:

400g maitsestamata toorjuustu

4 dl vahukoort

Pool klaasi suhkrut

1 tl vaniljesuhkrut

Vajadusel 3 tl  želatiini

Kaunistuseks  

Värskeid marju

 Purusta küpsised ja sega need võiga. Vajuta saadud mass lahtikäiva koogivormi põhja. Vahusta vahukoor suhkruga. Lisa toorjuust ja vaniljesuhkur. Sega ettevaatlikult.

Sulata vesivannil želatiin ja lisa toorjuustu segule. Kalla saadud segu koogivormi ja aseta pooleks tunniks külma.

Kaunista kook marjadega!

JUUSTU-JUURVILJAPALLID

 

RIIVI 1 PORGAND PEENEKS

RIIVI 100 G KAALIKAT PEENEKS

KLOPI 3 MUNA LAHTI

LISA 8 SPL JAHU

LISA RIIVITUD JUURVILJAD

LISA 400 G RIIVJUUSTU

SEGA TUGEVALT

VORMI SEGUST PISIKESED PALLIKESED JA VEERETA RIIVSAIAS

FRITI ÕLIS PRUUNIKS

 

MEIE ESIMENE KOOLIPÄEV

KOOL ALGAB 1. SEPTEMBRIL KELL 10.00

KOOLIKS VAJAMINEVAD ÕPPEVAHENDID JA ESEMED

• õpilaspäevik (Sõmerpalu PK on oma päevik, mis on kõigile lastele kohustuslik ja mille saab kätte koolist esimesel koolipäeval)

• pinal

• guašid

• 1 ruuduline vihik

• 3 joonelist vihikut (20 joont)

• pintslid

• joonistuspaber A3

• joonistuspaber A4

• värvilised pliiatsid

• viltpliiatsid

• 2 harilikku pliiatsit

• kustutuskumm

• joonlauad (30 cm)

• liimipulk

• teritaja

• värviliste paberite komplekt

• käärid

• 3 kiirköitja kaant

• vahetusjalatsid (soovitatavalt heleda tallaga)

• spordijalanõud (botased, ketsid või tennised)

• dressid

NB! Riietele ja õppevahenditele nimed peale!

Raamatutele ja vihikutele ümbrised!

RÕÕMSAT SUVE!!!

MINU EMA

MINU EMA AITAB TEISI. MINU EMME ON HÄSTI HEA JA LAHKE. MINU EMME ON VAHEST TÖÖKAS. JA MINU EMME ON SELLEPÄRAST HEA, ET TA VAHEST KÄIB ANDRE VANAEMA AITAMAS. JA VEEL MINU EMME AITAB MINU ÕDE KAROLIINET! GERLI

MINU EMA

MINU EMA ON HEA JA LAHKE.MINU EMA TEEB SÜÜA,SIIS KUI MA TULEN KOOLIST. MINU EMA AITAB, KUI VAJA. Näiteks pannkoogi tegemisel, omleti ja koogi tegemisel. Me emaga lähme suvel vahe peal linna ja ostame kommi või jäätist. Kui mu emal on mure,siis ma aitan teda.Minu ema on väga hea! ANDRE

MINU EMA

MINU EMA ON ABIVALMIS, LAHKE JA SÕBRALIK. TA LUBAB MÕNDA ASJA KA IKKA. KUI JUHTUB MIDAGI, SIIS TA RUTTAB KOHE SINNA JA KUI KEEGI KUTSUB, RUTTAB TA APPI. KUI TA TÄHTSAT ASJA TEEB, SIIS TA ÜTLEB, ET ÄRA SEGA VAHELE. MULLE MEELDIB OMA EMA VÄGA-VÄGA! ANITA

MAA PÄEV

Ülemaailmne Maa päev - 22. aprillil, millega tähistatakse loodushoiuliikumist, mis sai alguse 1970. aastal. Maapäeva raames viiakse mitmesuguseid üritusi läbi pea kõigis maailma riikides, mille osavõtjateks on sadu miljoneid inimesi. Maapäeva eesmärgiks on tõsta inimeste keskkonnateadlikkust.

KÜNNIPÄEV - 14, APRILL

Järgmine tähtpäev on 14. aprillil - künnipäev. Künnipäeval rakendas mees hobuse adra ette ja ajas sellega paar vagu põllul üle lume, siis pidi lumi ära sulama ja põld harimiseks ruttu tahedaks minema. Tegelikult algasid kevadised tööd, kui maa valmis oli ja ilm lubas.

ÜLEMAAILMNE TERVISEPÄEV

7. APRILLIL TÄHISTATAKSE KOGU MAAILMAS ÜLEMAAILMSET TERVISEPÄEVA. 2012. aastal on keskseks teemaks vananemine ja tervis.
ALLIKAS: http://osha.europa.eu/et/teaser/world_health_day_01.30032009

TULEMAS ON KEVADPÜHAD!

JUTUKESED KEVADEST

TÄNA LUGESID KÕIK ÕPILASED ENDAKIRJUTATUD JUTTE KEVADEST.

KARJALASKEPÄEV - 1. APRILL

Nagu nimest endast näha, tähistab karjalaskepäev karjatamisperioodi algust ja viitab eelseisva tööperioodi argimurele. Vanarahvas laskis sel päeval karja laudast välja, kui lumi maalt kadunud oli. Loomad sõid vana kulu, varsakapju, mustapäid, kitsenisasid. Esimesel karjalaskmise päeval visatakse karjasele vett ja keedetakse mune - siis ei jää karja juurde magama ja leiab palju linnupesi.

25. MÄRTS - PAASTUMAARJAPÄEV

Maarjapäev on naiste püha: et palged punased püsiksid, oli kombeks juua "maarjapuna", st,. punast mahla. Palju ühist on vastlapäevaga - maarjapäevalgi on palju keedetud seajalgu, tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või väljale, et sead suvel püsiksid ja vilja sisse ei tikuks.
Põllumajandusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Ilmaennustustest kõige levinum on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma.

ÜLEMAAILMNE METEOROLOOGIAPÄEV

23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle 189 liikmesriiki maailma meteoroloogiapäeva.

RAHVUSVAHELINE VEEPÄEV

22. märtsil tähistakse rahvusvahelist veepäeva.
Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse läbi üle maailma
22. märtsil erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi.

ALGAB KEVAD!!!

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi. Sellel aastal algab kevad 20. märtsil kell 7.14!

17. MÄRTS - KÄÄDRIPÄEV

Käädripäeva traditsioonides tulevad esile kevade lähenemise tunnused: karu keerab end käpuli, putukad ja ussid ärkavad ellu. Oli komme peita ära pesukurikas, et sabaga loomad (siug) kodu ei teeks.

LÕBUSAT KEVADVAHEAEGA!

TORE TEATRITUND!

Täna käis meil külas Vanemuise teatri näitlejad etendusega "APPI! OOPER!?". Selles ooperitunnis kuulsime parimaid palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustest. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele eesti muusikaloost said kõik aimu teatrigrimmi tegemise nippidest ja kaasa lüüa kohapeal sündivas väikeses lavastuses. Kõlavad katkendid nii lauleldustest, ooperitest, operettidest kui ka muusikalidest. Kuulsime laule „Uku ja Vanemuine”, „Vikerlased”, „Tormide rand”, „Rummu Jüri”, „Nukitsamees”. Õpetajateks ja lauljateks olid Jaan W. Sibul ja Merle Jalakas.

14. MÄRTS - EMAKEELEPÄEV

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal
luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

12. – 16. märtsil toimub meie koolis ülekooliline keeltenädal. Sellel nädalal toimuvad järgmised üritused:

Esmaspäev – autoritool

Teisipäev – inglise keele päev

Kolmapäev – eesti keele päev

Neljapäev - vene keele päev

Reede – keeltenädala lõpetamine

9. MÄRTS - TSIRGUPÄEV

Tsirgupäev, 9. märts, oli just lindude (ja ehk nende munade) ootamise ja tervitamise päev – tagasi hakkasid pöörduma esimesed rändlinnud.

ALGAS KEVADKUU!!!

Märts on kevadkuu. Märtsis võib olla palju päikselisi päevi ja selgeid öid. Kell keeratakse suveajale märtsi viimasel pühapäeval.

Märts on tuletatud nimetusest Martius. See kuu on sõjajumal Marsile pühendatud kuu. Algselt oli märts aasta esimene kuu.

Märts on ka paastukuu. Paast kestab lihavõttepühadeni.