MATEMAATIKANÄDAL

23. - 27. JAANUARIL TOIMUB MEIE KOOLIS ÜLEKOOLILINE MATEMAATIKANÄDAL!
ESMASPÄEV - LAHENDAME SUDOKUSID
TEISIPÄEV - NUPUTAMINE
KOLMAPÄEV - PEASTARVUTAMINE
NELJAPÄEV - KUJUNDITE PÄEV
REEDE - OKSJON

IGALE KLASSILE ANTI KA ÜKS MATEMAATILINE KUJUND.

MEIE KLASS ON "KOLMNURGAD"!

LOODUSNÄHTUSTE PROJEKT

II klass osales vabariiklikul "Loodusnähtuste" projektis, mille raames kirjutasime jutukesi erinevatest loodusnähtustest.

RAHVUSVAHELINE LUMEPÄEV - 22. JAANUAR

22. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset lumepäeva "World Snow Day".

Selle raames toimub 39 erinevas riigis rohkem kui 225 erinevat lume- ja suusaüritust.

AASTA LIND 2012 - TÜLL

Tänavuseks aasta linnuks on ornitoloogid välja kuulutanud tülli. Eestis pesitseb neid linde kaks liiki, liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll on kuldnokast natukene väiksem ja väiketüll on omakorda liivatüllist väiksem, umbes leevikese mõõtu lind. Väiketüllil on kuldne rõngas silma ümber, liivatüllil ei ole. Väiketüll jookseb väga kiiresti, umbes sama kiiresti nagu nurmkana.

Liivatüll ja väiketüll on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüll on levinud rannikul, väiketüll elutseb aga peamiselt tehismaastikes.

Mõlemaid pesitseb Eestis 1000–2000 paari ning nad on ka väikesearvulised läbirändajad.

Tegemist on põnevate lindudega, kelle omapärane käitumine ja pesitsusbioloogia väärivad suuremat tähelepanu. Seetõttu on tüllide aastal kavas koos linnuhuvilistega uurida ja tutvustada tüllide elu, elupaiku, pesitsusökoloogiat ja rännet.
allikas: http://www.eoy.ee/node/383

KAUNIST JÕULUAEGA JA TOREDAT KOOLIVAHEAEGA!

JÕULUMAAL

TÄNA KÄISIME JÕULUMAAL! SAIME SÕITA NII HOBUSEGA KUI KA PONIGA. KUULASIME JÕULUJUTTU, MEISTERDASIME JÕULUINGLEID. JÕIME MÕNUSAT SOOJA KAKAOD JA SÕIME PIPARKOOKE. OLI VÄGA-VÄGA TORE!

PIPARKOOGITEGU

KUNA VARSTI TULEB JÕULUÕHTU, TEGIME EILE USINASTI KÖÖGIS PIPARKOOKE.
KÜLL OLI TORE JA VAHVA!

JÕULUPIDU

SÕMERPALU KOOLIS

21. DETSEMBRIL KELL 18.00

ISE TEHTUD KINGITUSED EMMELE-ISSILE!

JÕULUKUU MEISTERDUSED

TOREDAID JÕULULUULETUSI

JÕULURÕÕM

Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päikesekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimesed paid.

MINA NÄGIN

Tere, kallis jõuluvana,
tulid meile külla täna.
Mina kõige enne nägin,
ukse sulle lahti tegin.
Salmid on mul hästi peas,
riimid mitmes trükireas.
Täna õhtul rõõmuga
sulle ette loen neid ma.

VÄIKESED SUSSID

Tere, kallis jõuluvana,
pean sul üles tunnistama –
mina panin sussid maha
oma kambri ukse taha.
Hommikul, kui ärkasid,
mis ma sussis märkasin?
Palju asju nägin seal,
sussil oli kuhi peal.
Loodan, et sa anda saad
mulle sussid suuremad.


JÕULUÕHTU

Jõuluõhtul tähistaevas
on siin kaunilt säramas.
Isa kaugelt lahti kaevas
hanged koduväravas.
Aisakella hellas kajas
põder peatus läve ees.
Taas on meie kodumajas
jõulurõõmud tubades.

EI OSKA SALMI

Jõuluvana, ma ei oska
sulle salmi lugeda,
luba kingituse tasuks
ühel jalal hüpata.
Luba, et sul habet paitan
enne kui ma kingi saan,
ja kui sellest veel ei aita,
teisel jalal hüppan ka.

PÄKAPIKK

Särab tuba, särab kuusk.
Väike päkapiku suusk
sõidab üle suure hange,
pime on ja külmgi kange,
tema aga rada teab,
kingipakki taga veab.
Juba kaugelt hüüab tulles.
- Kuulsin! Selle tõid sa mulle!

AI

Jõuluvana, vaata mind,
mina veel ei tunne sind,
teen su habemele pai,
kui on valus, ütle „ai!”

VÄIKSEKE

Armas jõuluvanake!
Olen alles väikseke.
Mulle toodi kuuseke.
Kuuseke nii tilluke.
Kuuse küljes küünlake,
särab nagu päikseke.
Väike vend mind hoolsalt aitas.
Mina panin asju paika.
Siis, kui ema tuppa tuli,
kuusk meil juba kaunis oli.
Okste küljes kõike rippus,
nii et ruumist puudu kippus.
Miks küll ema naerma pidi?
Päkapikk läks tagurpidi!

MIDA JÕULUVANALT SOOVIDA?

Ootan juba suvest saati
meile külla jõulutaati.
Mõtlen, mis ma temalt soovin,
unistan ja jälle proovin.
Olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Sügis läks ja tali taga,
mina aina mõtlen aga,
olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Mõtlen nii ma kõigest väest,
küsiks õige ema käest.
Ema tegi mulle pai,
minu murest aru sai.
Vanaema kinnast koob,
jõuluvana teab, mis toob.


UUED SUSSID

Õhtul enne jõulupühi
vaatasin, et suss on tühi.
Öösel katsun – küll on kole,
mitte midagi ei ole!
Hommikul kui silmad avan,
panen sussidesse jalad.
Süda mul ei anna rahu,
mõtlen, miks nad siis ei mahu?
Äkitselt läks rõõmsaks meel:
sussi sees on teised veel!

ESIMENE LUMI

Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.

Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.

Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.

PÜHADE TULEKUL

Käisid ammu mardid hallid,
kadrid käisid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.

Talvetaat toob uue ilma,
silub silla üle vee;
üle jõe ja järvesilma
hiilgab hõbedane tee.

Paiskab lemmetava lume
pilvepõuest lendlema;
põllukamar must ja tume
kattub valge vaibaga.

Igas majas, igas peres
kõik on pühi ootamas,
lapsed käisid metsaveeres
juba kuuske vaatamas.


PÄKAPIKK PUHKAB

Hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees.

Tööst vist väsis väike sell –
õun on raske temale!
Üheksandal korrusel
pealegi me elame.


JÕULUPÄKAPIKUD

Meil on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud,
nägin ainult kingipakke.
Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis!

JÕULUÖÖ

Väljas jõuluöö nii kena,
Taevas tähine,
Sõitvad saanid ridadena,
Maa on lumine.

Sammub õrnalt, pehmel lumel
Jõuluvanake,
Nägu naeratuse jumel,
Seljas kotike.


SOOVID

Jõuluvana, selles salmis
kirjas on kõik minu soovid,
ise küpsetasin valmis
ahjupannipiparkoogid.
Soovin ühte roosat salli,
kahte kollast mängupalli,
kommikesi kolme sorti,
nelja vahukoore torti,
viied tulge, ma ei pelga,
kuue panen kohe selga.

allikas: http://luuletused.score.ee/

SUMO

Eile toimus ülevallaline sumoturniir, kus meie klassist said kolmandad kohad GERLI ja ANDRE ning ANITA.

KÄES ON JÕULUAEG

Käes on JÕULUAEG.
Täna süüdatakse 1. advendiküünal.
Jõuluaja tegemised meie koolis:
28. november - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 1.advendiküünla
5. detsember - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 2.advendiküünla
8. detsember - teatrikülastus
12. detsember - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 3.advendiküünla
19. - 20. detsember - jõululaat
21. detsember - jõulupidu

MEIE KLASSI JOONISTUSED

GERLI

ANITA



ANDRE

ARVUTIJOONISTUSTE VÕISTLUS

EENet, Eesti Metsaselts ning RMK kutsuvad kõiki osalema rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud arvutijoonistuste võistlusel "KOHTUME METSAS"
Tähtaeg: 14. november 2011
Teemad:
Kohtume metsas!
Mets on looma kodu
Mets - kõige "odavam" prügila
Las jääda ükski mets
Mets meil katab laua
Ellujäämisretk rabasügavustes
Sügisnäitus metsas
Metsast saab kõik alguse
Metsa taga on mets

Parimate piltide autoritele on auhindadeks telgid, magamiskotid, binoklid, RMK metsamajade külastused, fotograafikotid, särgid ja muud vahvad asjad.

HALLOWEEN!!!!!!!!!!!!!!!!

MINU VAHEAJA MEENUTUS

PÜHAPÄEVAL 23. OKTOOBRIL KÄISIN KOOS OMA PEREGA VAATAMAS MUUSIKALI "HELISEV MUUSIKA". PEASOSAS OLI HANNA-LIINA VÕSA. MULLE MEELDIS SEE NII VÄGA.
ANITA

ÕPPEPÄEV VÕRUS

I veerandi eelviimasel päeval, 20. oktoobril külastas meie klass koos õpetaja Marjuga Võrumaa Koduloomuuseumi, kus me õppisime väga palju. Seal oli veise hästi vana sarv.
Me nägime ka kõige vanemat pealuud. Ja Tamulast leitud ühe mehe luukere ning naise luukere. Seal oli raamatutest kõige vanem raamat 4. sajandit. Sõdurite
vanaaegseid relvi olid ka seal palju. Oli tore, tark ja õpetlik tund Võrumaa muuseumis.
Pärast muuseumis käimist läksime Võru keskraamatukokku, kus iga üks leidis endale lugemist vaheajaks. Peale raamatukogu käisime Andre isa kohvikusse "Pagariait", kus
me kinnitasime keha. Seejärel viis meie õpetaja iga lapse koju. Oli vahva päev ja täname enda klassijuhatajat toreda ettevõttmise eest.
Anita

SEPTEMBRIKUU KUNSTITÖÖD

">

LOODUSÕPETUSE TUND

Täna õppisime okaspuid.

Lisaks tavapärastele okaspuu liikidele - kuusk, mänd, kadakas ja jugapuu - uurisime ja vaatlesime ka valget mändi ja palsamnulge, mis mõlemad kuuluvad männiliste sugukonda.

Andrele meeldis kõige rohkem palsamnulg, sest tema arvates oli sellel taimel kõige erilisem ja meeldivam lõhn, mida ta kunagi tundnud on.

SÕMERPALU VALD 20

SÜNNIPÄEV

MEIE VALD PEAB SÜNNIPÄEVA!

SÜNNIPÄEVAÜRITUSED TOIMUVD 26. - 30. SEPTEMBRINI.

INFO VALLA KODULEHEL! PALJU ÕNNE!

ANITA ORIENTEERUMAS

24. - 25. SEPTEMBRIL TOIMUS MEIE KOOLI ÜMBRUSES EESTI - LÄTI ORIENTEERIUMISE LÕPPVÕISTLUS. OSALEJATE VANUS OLI 8 - 85 AASTAT. SAI VALIDA 3 ERINEVA RASKUSEGA RAJA VAHEL. LÄBISIN OMA VENNAGA MOTOHALLI ÜMBRUSES 1,8 KM PIKKUSE RAJA. SEE OLI MINU ESIMENE ORIENTEERIUMISVÕISTLUS. SEE ALA MEELDIB MULLE VÄGA. JA OLI TORE PÜHAPÄEV. Anita

ÕPPEPÄEV TARTUS

Teadlaste Öö on Euroopa Komisjoni initsiatiivil loodud üleeuroopaline erinevaid teadusringkondi – ülikoole, akadeemiaid, teaduskeskusi, muuseume, laboratooriume jt akadeemilisi organisatsioone – ühendav suurüritus, kus ühe öö(päeva) jooksul toimub palju atraktiivses teadust populariseerivaid ettevõtmisi.
Ka meie klass käis reedel Tartu Ahhaa Teaduskeskuses, kus nägime, kui kaua kestab tibude haudumisprotsess; saime teada, kuidas kärbes näeb; veemaailmas proovisime tekitada tornaado, tulistada veekahurist ja ehitada toimiv veevärgi süsteemi. Oli väga-väga põnev. Lisaks teadusele, värskendasime ka oma keha Aura Veekeskuses.
Oli väga õpetlik ja sportlik päev! Anita - Andre - Gerli

SÜGISNÄITUS

Sügise alguse puhul toimus meie koolis sügisnäitus.

See on meie klassi kompositsioon.

SÖÖ KÖÖGI- JA PUUVILJU!

19.09.2011 - 16.10.2011 -puu- ja köögivilja kampaania

19. septembrist 16. oktoobrini 2011 toimub Tervise Arengu Instituudi korraldatav puu- ja köögivilja kampaania, mille raames löövad kaasa ka mitmed maakonnad ja kohalikud omavalitsused. Esmakordselt on maakonnad kampaaniasse kaasatud nii suures mahus, mille tulemusena toimub üle Eesti palju põnevaid toitumisteemalisi üritusi.

Tervise Arengu Instituudi korraldatava kampaania eesmärk on mõjutada inimesi sööma 5 portsjonit (ehk peotäit) puu- ja köögivilju päevas ning anda praktilisi nõuandeid, nippe ja julgustust, selleks et puu- ja köögiviljade tarbimist lihtsustada.

Et lapsed rohkem puu- ja köögivilju sööks hakkasime täna täitma TERVISE TÖÖVIHIKUT!

Tervise Arengu Instituudi korraldatava kampaania eesmärk on mõjutada inimesi sööma 5 portsjonit (ehk peotäit) puu- ja köögivilju päevas ning anda praktilisi nõuandeid, nippe ja julgustust, selleks et puu- ja köögiviljade tarbimist lihtsustada.

Päeviku täitmine:

Iga kord, kui oled söönud peotäie puu- või köögivilju,

joonista tabeli esimesse lahtrisse söödud vili

ja värvi ära. Teise lahtrisse kirjuta vilja nimi ja kolmandasse

pane hinne (1–5), kuidas vili maitses.

Mida maitsvam, seda suurem hinne kirjuta.

FOTOMEENUTUS LOODUSLAAGRIST