KÜNNIPÄEV - 14, APRILL

Järgmine tähtpäev on 14. aprillil - künnipäev. Künnipäeval rakendas mees hobuse adra ette ja ajas sellega paar vagu põllul üle lume, siis pidi lumi ära sulama ja põld harimiseks ruttu tahedaks minema. Tegelikult algasid kevadised tööd, kui maa valmis oli ja ilm lubas.

ÜLEMAAILMNE TERVISEPÄEV

7. APRILLIL TÄHISTATAKSE KOGU MAAILMAS ÜLEMAAILMSET TERVISEPÄEVA. 2012. aastal on keskseks teemaks vananemine ja tervis.
ALLIKAS: http://osha.europa.eu/et/teaser/world_health_day_01.30032009

TULEMAS ON KEVADPÜHAD!

JUTUKESED KEVADEST

TÄNA LUGESID KÕIK ÕPILASED ENDAKIRJUTATUD JUTTE KEVADEST.

KARJALASKEPÄEV - 1. APRILL

Nagu nimest endast näha, tähistab karjalaskepäev karjatamisperioodi algust ja viitab eelseisva tööperioodi argimurele. Vanarahvas laskis sel päeval karja laudast välja, kui lumi maalt kadunud oli. Loomad sõid vana kulu, varsakapju, mustapäid, kitsenisasid. Esimesel karjalaskmise päeval visatakse karjasele vett ja keedetakse mune - siis ei jää karja juurde magama ja leiab palju linnupesi.

25. MÄRTS - PAASTUMAARJAPÄEV

Maarjapäev on naiste püha: et palged punased püsiksid, oli kombeks juua "maarjapuna", st,. punast mahla. Palju ühist on vastlapäevaga - maarjapäevalgi on palju keedetud seajalgu, tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või väljale, et sead suvel püsiksid ja vilja sisse ei tikuks.
Põllumajandusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Ilmaennustustest kõige levinum on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma.

ÜLEMAAILMNE METEOROLOOGIAPÄEV

23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle 189 liikmesriiki maailma meteoroloogiapäeva.

RAHVUSVAHELINE VEEPÄEV

22. märtsil tähistakse rahvusvahelist veepäeva.
Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse läbi üle maailma
22. märtsil erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi.

ALGAB KEVAD!!!

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi. Sellel aastal algab kevad 20. märtsil kell 7.14!

17. MÄRTS - KÄÄDRIPÄEV

Käädripäeva traditsioonides tulevad esile kevade lähenemise tunnused: karu keerab end käpuli, putukad ja ussid ärkavad ellu. Oli komme peita ära pesukurikas, et sabaga loomad (siug) kodu ei teeks.

LÕBUSAT KEVADVAHEAEGA!

TORE TEATRITUND!

Täna käis meil külas Vanemuise teatri näitlejad etendusega "APPI! OOPER!?". Selles ooperitunnis kuulsime parimaid palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustest. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele eesti muusikaloost said kõik aimu teatrigrimmi tegemise nippidest ja kaasa lüüa kohapeal sündivas väikeses lavastuses. Kõlavad katkendid nii lauleldustest, ooperitest, operettidest kui ka muusikalidest. Kuulsime laule „Uku ja Vanemuine”, „Vikerlased”, „Tormide rand”, „Rummu Jüri”, „Nukitsamees”. Õpetajateks ja lauljateks olid Jaan W. Sibul ja Merle Jalakas.

14. MÄRTS - EMAKEELEPÄEV

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal
luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

12. – 16. märtsil toimub meie koolis ülekooliline keeltenädal. Sellel nädalal toimuvad järgmised üritused:

Esmaspäev – autoritool

Teisipäev – inglise keele päev

Kolmapäev – eesti keele päev

Neljapäev - vene keele päev

Reede – keeltenädala lõpetamine

9. MÄRTS - TSIRGUPÄEV

Tsirgupäev, 9. märts, oli just lindude (ja ehk nende munade) ootamise ja tervitamise päev – tagasi hakkasid pöörduma esimesed rändlinnud.

ALGAS KEVADKUU!!!

Märts on kevadkuu. Märtsis võib olla palju päikselisi päevi ja selgeid öid. Kell keeratakse suveajale märtsi viimasel pühapäeval.

Märts on tuletatud nimetusest Martius. See kuu on sõjajumal Marsile pühendatud kuu. Algselt oli märts aasta esimene kuu.

Märts on ka paastukuu. Paast kestab lihavõttepühadeni.

EESTI VABARIIK 94

24. veebruaril, 94 aastat tagasi kuulutati iseseisvusmanifestiga välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Vabariigi aastapäeva tähistamine algab Tallinnas hommikul kell 7 Pika Hermanni tornis riigilipu heiskamisega.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Sõmerpalu kooli aulas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Ootame lapsi pidulikus riietuses! Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

TUHKAPÄEV - 22. VEEBRUAR

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist.
Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane.
Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid.
Allikas: BERTA

VASTLAPÄEV - 21. VEEBRUAR

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Allikas: BERTA

SÕBRAPÄEV - 14. VEEBRUAR

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Allikas: BERTA

AASTA PUU 2012

Ajakirja Eesti Loodus toimetus valis 2012. aasta puuks õunapuu. Eesti Loodus plaanib aasta jooksul tutvustada õunapuude eri liike.
Eesti pärismaine õunapuuliik on mets-õunapuu, mis on looduskaitse all.Pomoloog Kalju Kase järgi kasvas mets-õunapuu puu meil vanasti looduslikult igal pool, tänapäeval võib teda kohata peamiselt Lääne-Eesti saartel. Teede äärde rajatud alleedes kasvavad enamasti aed-õunapuud.
Aasta puud on Eestis 1996–2011 olnud kadakas, kuusk, tamm, kask, pihlakas, mänd, pärn, vaher, lepp, haab, paju, saar, jugapuu, sarapuu, toomingas, jalakas ja künnapuu.

allikas: http://www.aialeht.ee/

MEISTERDAMISED SÕBRAPÄEVAKS on PhotoPeach

VANA AJA ASJAD

Täna uurisime eesti keele tunnis vana aja aega.
Vaatasime, millised olid vanaaja lastel riided, mis mänge nad mängisid, uurisime, kuidas nad koolis käisid.
Anita tõi kaasa oma ema-isa vanavanemate fotod.
Saime palju uut ja huvitavat teada!

LUUVALUPÄEV - 9. VEEBRUAR

Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Päeva pühak on Apollonia.

Allikas: BERTA

TURVALISE INTERNETI PÄEV - 7. VEEBRUAR

Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev.

Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust.

Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“.

PEASTARVUTAMA!!!

1. veebruarist avati järjekordselt World Math Day 2012.
3. märtsil toimub ülemaailmne võistlus, kus igal mängijal on võimalik mängida 48 tunni jooksul kuni 500 mängu. Iga mäng kestab 1 minuti ja iga õige vastus annab 1 punkti. Sel aastal on juurde tulnud 5 erinevat taset. Harjutamisperioodil võivad õpilased ise valida tasemeid, kuid 7. märtsil määratakse tase automaatselt. Võistlus toimub 3 vanuserühmas (5-8, 9-13, 14-18).

aadress: http://www.worldmathsday.com/

KÜÜNLAPÄEV - 2. VEEBRUAR

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Sel päeval oli keelatud ketramine. Küünlapäeva toidud: odratangu- või odrajahupuder; seapea, seajalad või seakülg.



Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri andmebaas.

MATEMAATIKANÄDAL

23. - 27. JAANUARIL TOIMUB MEIE KOOLIS ÜLEKOOLILINE MATEMAATIKANÄDAL!
ESMASPÄEV - LAHENDAME SUDOKUSID
TEISIPÄEV - NUPUTAMINE
KOLMAPÄEV - PEASTARVUTAMINE
NELJAPÄEV - KUJUNDITE PÄEV
REEDE - OKSJON

IGALE KLASSILE ANTI KA ÜKS MATEMAATILINE KUJUND.

MEIE KLASS ON "KOLMNURGAD"!

LOODUSNÄHTUSTE PROJEKT

II klass osales vabariiklikul "Loodusnähtuste" projektis, mille raames kirjutasime jutukesi erinevatest loodusnähtustest.

RAHVUSVAHELINE LUMEPÄEV - 22. JAANUAR

22. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset lumepäeva "World Snow Day".

Selle raames toimub 39 erinevas riigis rohkem kui 225 erinevat lume- ja suusaüritust.

AASTA LIND 2012 - TÜLL

Tänavuseks aasta linnuks on ornitoloogid välja kuulutanud tülli. Eestis pesitseb neid linde kaks liiki, liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll on kuldnokast natukene väiksem ja väiketüll on omakorda liivatüllist väiksem, umbes leevikese mõõtu lind. Väiketüllil on kuldne rõngas silma ümber, liivatüllil ei ole. Väiketüll jookseb väga kiiresti, umbes sama kiiresti nagu nurmkana.

Liivatüll ja väiketüll on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüll on levinud rannikul, väiketüll elutseb aga peamiselt tehismaastikes.

Mõlemaid pesitseb Eestis 1000–2000 paari ning nad on ka väikesearvulised läbirändajad.

Tegemist on põnevate lindudega, kelle omapärane käitumine ja pesitsusbioloogia väärivad suuremat tähelepanu. Seetõttu on tüllide aastal kavas koos linnuhuvilistega uurida ja tutvustada tüllide elu, elupaiku, pesitsusökoloogiat ja rännet.
allikas: http://www.eoy.ee/node/383