EESTI VABARIIK 94

24. veebruaril, 94 aastat tagasi kuulutati iseseisvusmanifestiga välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Vabariigi aastapäeva tähistamine algab Tallinnas hommikul kell 7 Pika Hermanni tornis riigilipu heiskamisega.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Sõmerpalu kooli aulas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Ootame lapsi pidulikus riietuses! Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

TUHKAPÄEV - 22. VEEBRUAR

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist.
Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane.
Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid.
Allikas: BERTA

VASTLAPÄEV - 21. VEEBRUAR

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Allikas: BERTA

SÕBRAPÄEV - 14. VEEBRUAR

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Allikas: BERTA

AASTA PUU 2012

Ajakirja Eesti Loodus toimetus valis 2012. aasta puuks õunapuu. Eesti Loodus plaanib aasta jooksul tutvustada õunapuude eri liike.
Eesti pärismaine õunapuuliik on mets-õunapuu, mis on looduskaitse all.Pomoloog Kalju Kase järgi kasvas mets-õunapuu puu meil vanasti looduslikult igal pool, tänapäeval võib teda kohata peamiselt Lääne-Eesti saartel. Teede äärde rajatud alleedes kasvavad enamasti aed-õunapuud.
Aasta puud on Eestis 1996–2011 olnud kadakas, kuusk, tamm, kask, pihlakas, mänd, pärn, vaher, lepp, haab, paju, saar, jugapuu, sarapuu, toomingas, jalakas ja künnapuu.

allikas: http://www.aialeht.ee/

MEISTERDAMISED SÕBRAPÄEVAKS on PhotoPeach

VANA AJA ASJAD

Täna uurisime eesti keele tunnis vana aja aega.
Vaatasime, millised olid vanaaja lastel riided, mis mänge nad mängisid, uurisime, kuidas nad koolis käisid.
Anita tõi kaasa oma ema-isa vanavanemate fotod.
Saime palju uut ja huvitavat teada!

LUUVALUPÄEV - 9. VEEBRUAR

Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Päeva pühak on Apollonia.

Allikas: BERTA

TURVALISE INTERNETI PÄEV - 7. VEEBRUAR

Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev.

Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust.

Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“.

PEASTARVUTAMA!!!

1. veebruarist avati järjekordselt World Math Day 2012.
3. märtsil toimub ülemaailmne võistlus, kus igal mängijal on võimalik mängida 48 tunni jooksul kuni 500 mängu. Iga mäng kestab 1 minuti ja iga õige vastus annab 1 punkti. Sel aastal on juurde tulnud 5 erinevat taset. Harjutamisperioodil võivad õpilased ise valida tasemeid, kuid 7. märtsil määratakse tase automaatselt. Võistlus toimub 3 vanuserühmas (5-8, 9-13, 14-18).

aadress: http://www.worldmathsday.com/

KÜÜNLAPÄEV - 2. VEEBRUAR

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Sel päeval oli keelatud ketramine. Küünlapäeva toidud: odratangu- või odrajahupuder; seapea, seajalad või seakülg.



Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri andmebaas.

MATEMAATIKANÄDAL

23. - 27. JAANUARIL TOIMUB MEIE KOOLIS ÜLEKOOLILINE MATEMAATIKANÄDAL!
ESMASPÄEV - LAHENDAME SUDOKUSID
TEISIPÄEV - NUPUTAMINE
KOLMAPÄEV - PEASTARVUTAMINE
NELJAPÄEV - KUJUNDITE PÄEV
REEDE - OKSJON

IGALE KLASSILE ANTI KA ÜKS MATEMAATILINE KUJUND.

MEIE KLASS ON "KOLMNURGAD"!

LOODUSNÄHTUSTE PROJEKT

II klass osales vabariiklikul "Loodusnähtuste" projektis, mille raames kirjutasime jutukesi erinevatest loodusnähtustest.

RAHVUSVAHELINE LUMEPÄEV - 22. JAANUAR

22. jaanuaril tähistatakse ülemaailmset lumepäeva "World Snow Day".

Selle raames toimub 39 erinevas riigis rohkem kui 225 erinevat lume- ja suusaüritust.

AASTA LIND 2012 - TÜLL

Tänavuseks aasta linnuks on ornitoloogid välja kuulutanud tülli. Eestis pesitseb neid linde kaks liiki, liivatüll ja väiketüll.

Liivatüll on kuldnokast natukene väiksem ja väiketüll on omakorda liivatüllist väiksem, umbes leevikese mõõtu lind. Väiketüllil on kuldne rõngas silma ümber, liivatüllil ei ole. Väiketüll jookseb väga kiiresti, umbes sama kiiresti nagu nurmkana.

Liivatüll ja väiketüll on välimuselt väga sarnased, kuid eluviisilt erinevad: liivatüll on levinud rannikul, väiketüll elutseb aga peamiselt tehismaastikes.

Mõlemaid pesitseb Eestis 1000–2000 paari ning nad on ka väikesearvulised läbirändajad.

Tegemist on põnevate lindudega, kelle omapärane käitumine ja pesitsusbioloogia väärivad suuremat tähelepanu. Seetõttu on tüllide aastal kavas koos linnuhuvilistega uurida ja tutvustada tüllide elu, elupaiku, pesitsusökoloogiat ja rännet.
allikas: http://www.eoy.ee/node/383

KAUNIST JÕULUAEGA JA TOREDAT KOOLIVAHEAEGA!

JÕULUMAAL

TÄNA KÄISIME JÕULUMAAL! SAIME SÕITA NII HOBUSEGA KUI KA PONIGA. KUULASIME JÕULUJUTTU, MEISTERDASIME JÕULUINGLEID. JÕIME MÕNUSAT SOOJA KAKAOD JA SÕIME PIPARKOOKE. OLI VÄGA-VÄGA TORE!

PIPARKOOGITEGU

KUNA VARSTI TULEB JÕULUÕHTU, TEGIME EILE USINASTI KÖÖGIS PIPARKOOKE.
KÜLL OLI TORE JA VAHVA!

JÕULUPIDU

SÕMERPALU KOOLIS

21. DETSEMBRIL KELL 18.00

ISE TEHTUD KINGITUSED EMMELE-ISSILE!

JÕULUKUU MEISTERDUSED

TOREDAID JÕULULUULETUSI

JÕULURÕÕM

Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päikesekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimesed paid.

MINA NÄGIN

Tere, kallis jõuluvana,
tulid meile külla täna.
Mina kõige enne nägin,
ukse sulle lahti tegin.
Salmid on mul hästi peas,
riimid mitmes trükireas.
Täna õhtul rõõmuga
sulle ette loen neid ma.

VÄIKESED SUSSID

Tere, kallis jõuluvana,
pean sul üles tunnistama –
mina panin sussid maha
oma kambri ukse taha.
Hommikul, kui ärkasid,
mis ma sussis märkasin?
Palju asju nägin seal,
sussil oli kuhi peal.
Loodan, et sa anda saad
mulle sussid suuremad.


JÕULUÕHTU

Jõuluõhtul tähistaevas
on siin kaunilt säramas.
Isa kaugelt lahti kaevas
hanged koduväravas.
Aisakella hellas kajas
põder peatus läve ees.
Taas on meie kodumajas
jõulurõõmud tubades.

EI OSKA SALMI

Jõuluvana, ma ei oska
sulle salmi lugeda,
luba kingituse tasuks
ühel jalal hüpata.
Luba, et sul habet paitan
enne kui ma kingi saan,
ja kui sellest veel ei aita,
teisel jalal hüppan ka.

PÄKAPIKK

Särab tuba, särab kuusk.
Väike päkapiku suusk
sõidab üle suure hange,
pime on ja külmgi kange,
tema aga rada teab,
kingipakki taga veab.
Juba kaugelt hüüab tulles.
- Kuulsin! Selle tõid sa mulle!

AI

Jõuluvana, vaata mind,
mina veel ei tunne sind,
teen su habemele pai,
kui on valus, ütle „ai!”

VÄIKSEKE

Armas jõuluvanake!
Olen alles väikseke.
Mulle toodi kuuseke.
Kuuseke nii tilluke.
Kuuse küljes küünlake,
särab nagu päikseke.
Väike vend mind hoolsalt aitas.
Mina panin asju paika.
Siis, kui ema tuppa tuli,
kuusk meil juba kaunis oli.
Okste küljes kõike rippus,
nii et ruumist puudu kippus.
Miks küll ema naerma pidi?
Päkapikk läks tagurpidi!

MIDA JÕULUVANALT SOOVIDA?

Ootan juba suvest saati
meile külla jõulutaati.
Mõtlen, mis ma temalt soovin,
unistan ja jälle proovin.
Olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Sügis läks ja tali taga,
mina aina mõtlen aga,
olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Mõtlen nii ma kõigest väest,
küsiks õige ema käest.
Ema tegi mulle pai,
minu murest aru sai.
Vanaema kinnast koob,
jõuluvana teab, mis toob.


UUED SUSSID

Õhtul enne jõulupühi
vaatasin, et suss on tühi.
Öösel katsun – küll on kole,
mitte midagi ei ole!
Hommikul kui silmad avan,
panen sussidesse jalad.
Süda mul ei anna rahu,
mõtlen, miks nad siis ei mahu?
Äkitselt läks rõõmsaks meel:
sussi sees on teised veel!

ESIMENE LUMI

Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.

Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.

Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.

PÜHADE TULEKUL

Käisid ammu mardid hallid,
kadrid käisid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.

Talvetaat toob uue ilma,
silub silla üle vee;
üle jõe ja järvesilma
hiilgab hõbedane tee.

Paiskab lemmetava lume
pilvepõuest lendlema;
põllukamar must ja tume
kattub valge vaibaga.

Igas majas, igas peres
kõik on pühi ootamas,
lapsed käisid metsaveeres
juba kuuske vaatamas.


PÄKAPIKK PUHKAB

Hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees.

Tööst vist väsis väike sell –
õun on raske temale!
Üheksandal korrusel
pealegi me elame.


JÕULUPÄKAPIKUD

Meil on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud,
nägin ainult kingipakke.
Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis!

JÕULUÖÖ

Väljas jõuluöö nii kena,
Taevas tähine,
Sõitvad saanid ridadena,
Maa on lumine.

Sammub õrnalt, pehmel lumel
Jõuluvanake,
Nägu naeratuse jumel,
Seljas kotike.


SOOVID

Jõuluvana, selles salmis
kirjas on kõik minu soovid,
ise küpsetasin valmis
ahjupannipiparkoogid.
Soovin ühte roosat salli,
kahte kollast mängupalli,
kommikesi kolme sorti,
nelja vahukoore torti,
viied tulge, ma ei pelga,
kuue panen kohe selga.

allikas: http://luuletused.score.ee/

SUMO

Eile toimus ülevallaline sumoturniir, kus meie klassist said kolmandad kohad GERLI ja ANDRE ning ANITA.

KÄES ON JÕULUAEG

Käes on JÕULUAEG.
Täna süüdatakse 1. advendiküünal.
Jõuluaja tegemised meie koolis:
28. november - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 1.advendiküünla
5. detsember - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 2.advendiküünla
8. detsember - teatrikülastus
12. detsember - Urvaste koguduse õpetaja Ü. Salumets süütab 3.advendiküünla
19. - 20. detsember - jõululaat
21. detsember - jõulupidu

MEIE KLASSI JOONISTUSED

GERLI

ANITA



ANDRE

ARVUTIJOONISTUSTE VÕISTLUS

EENet, Eesti Metsaselts ning RMK kutsuvad kõiki osalema rahvusvahelisele metsa-aastale pühendatud arvutijoonistuste võistlusel "KOHTUME METSAS"
Tähtaeg: 14. november 2011
Teemad:
Kohtume metsas!
Mets on looma kodu
Mets - kõige "odavam" prügila
Las jääda ükski mets
Mets meil katab laua
Ellujäämisretk rabasügavustes
Sügisnäitus metsas
Metsast saab kõik alguse
Metsa taga on mets

Parimate piltide autoritele on auhindadeks telgid, magamiskotid, binoklid, RMK metsamajade külastused, fotograafikotid, särgid ja muud vahvad asjad.