25. MÄRTS - PAASTUMAARJAPÄEV

Maarjapäev on naiste püha: et palged punased püsiksid, oli kombeks juua "maarjapuna", st,. punast mahla. Palju ühist on vastlapäevaga - maarjapäevalgi on palju keedetud seajalgu, tehtud kontidest vurre, viidud kondid metsa või väljale, et sead suvel püsiksid ja vilja sisse ei tikuks.
Põllumajandusega seotud uskumustest on kõige olulisem kartus, et akendest paistev valgus kahjustab rukkiorast. Seepärast hoiduti maarjapäeval tule ülesvõtmisest ja üldse lõpetati siitpeale õhtune töö tulevalgel. Ilmaennustustest kõige levinum on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga külma.

ÜLEMAAILMNE METEOROLOOGIAPÄEV

23. märtsil tähistavad Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja selle 189 liikmesriiki maailma meteoroloogiapäeva.

RAHVUSVAHELINE VEEPÄEV

22. märtsil tähistakse rahvusvahelist veepäeva.
Veepäeva tähistamise traditsioon ulatub 1993. aastasse, mil ÜRO Peaassamblee kuulutas 22. märtsi ülemaailmseks veepäevaks. Veepäeva eesmärgiks on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema rohkem veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele ja majandamisele. Selleks viiakse läbi üle maailma
22. märtsil erinevaid veekaitset propageerivaid tegevusi.

ALGAB KEVAD!!!

Kevadine pööripäev ehk kevadine võrdpäevsus on ööpäev iga aasta 20. või 21. märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad - 12 tundi. Sellel aastal algab kevad 20. märtsil kell 7.14!

17. MÄRTS - KÄÄDRIPÄEV

Käädripäeva traditsioonides tulevad esile kevade lähenemise tunnused: karu keerab end käpuli, putukad ja ussid ärkavad ellu. Oli komme peita ära pesukurikas, et sabaga loomad (siug) kodu ei teeks.

LÕBUSAT KEVADVAHEAEGA!

TORE TEATRITUND!

Täna käis meil külas Vanemuise teatri näitlejad etendusega "APPI! OOPER!?". Selles ooperitunnis kuulsime parimaid palu Eesti ooperi-, opereti- ja muusikalilavastustest. Lisaks uutele ja huvitavatele teadmistele eesti muusikaloost said kõik aimu teatrigrimmi tegemise nippidest ja kaasa lüüa kohapeal sündivas väikeses lavastuses. Kõlavad katkendid nii lauleldustest, ooperitest, operettidest kui ka muusikalidest. Kuulsime laule „Uku ja Vanemuine”, „Vikerlased”, „Tormide rand”, „Rummu Jüri”, „Nukitsamees”. Õpetajateks ja lauljateks olid Jaan W. Sibul ja Merle Jalakas.

14. MÄRTS - EMAKEELEPÄEV

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi eestvedamisel 1996. aastal
luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil. Aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.

12. – 16. märtsil toimub meie koolis ülekooliline keeltenädal. Sellel nädalal toimuvad järgmised üritused:

Esmaspäev – autoritool

Teisipäev – inglise keele päev

Kolmapäev – eesti keele päev

Neljapäev - vene keele päev

Reede – keeltenädala lõpetamine

9. MÄRTS - TSIRGUPÄEV

Tsirgupäev, 9. märts, oli just lindude (ja ehk nende munade) ootamise ja tervitamise päev – tagasi hakkasid pöörduma esimesed rändlinnud.

ALGAS KEVADKUU!!!

Märts on kevadkuu. Märtsis võib olla palju päikselisi päevi ja selgeid öid. Kell keeratakse suveajale märtsi viimasel pühapäeval.

Märts on tuletatud nimetusest Martius. See kuu on sõjajumal Marsile pühendatud kuu. Algselt oli märts aasta esimene kuu.

Märts on ka paastukuu. Paast kestab lihavõttepühadeni.