EESTI VABARIIK 94

24. veebruaril, 94 aastat tagasi kuulutati iseseisvusmanifestiga välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. Vabariigi aastapäeva tähistamine algab Tallinnas hommikul kell 7 Pika Hermanni tornis riigilipu heiskamisega.

23. veebruaril kell 10.00 toimub Sõmerpalu kooli aulas Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Ootame lapsi pidulikus riietuses! Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

TUHKAPÄEV - 22. VEEBRUAR

Tuhkapäevaga algab suur paast, mis kestab kuni lihavõtte- ehk ülestõusmispühadeni. Eestis on kohati säilinud komme teha inimkuju ehk nn tuhkapoiss, mis viiakse salaja teise pere ukse taha, sealt jälle edasi. Kelle ukse taha kuju lõpuks jääb, see pere on kogu aasta pilkealune laiskuse ja lohakuse pärast või koguni kannatabki laiskuse käes.
Maagilistel põhjustel olid keelatud mitmesugused tööd ja toimetamised, eriti juuste kammimine. Ka tule süütamine ja kaua ärkvel olemine olid keelatud. Seevastu ärgata tuli varakult, sest muidu sai sinust aastaks tuhakott. Naised ei tohtinud esimesena külla minna ja üldse ei olnud külaskäigud tavaks, sest sellest kardeti loomakahju, haigusi ja majapidamisriistade riknemist.
Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane.
Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit. Tuhakoogid ehk lihtsalt pannkoogid olid tuhkapäeva tüüpilisemaid roogasid.
Allikas: BERTA

VASTLAPÄEV - 21. VEEBRUAR

Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud talvise lõbustusaja ja alustas suurt paastu (kestab lihavõttepühadeni). Vastlapäeva pühitsetakse eriti suure pidulikkusega kreeka- ja roomakatoliiklikes maades. Katoliku aja mälestusena on eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha ja eriti seajalgade söömine. Seajalast (nüüd küll nööpidest ja nöörist) vurri õpetatakse valmistama tänini.
Üheks viimaste sajandite eripäraks on olnud vastlateks jääkarusselli ehitamine või jääpurjekaga sõitmine. Maagilisi kombeid oli aga muidki. Näiteks tehti linapõllul tuld, kui lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti muudelgi kevadistel pühadel.
Vastlapäeval lõigati juukseid, samuti hobuse saba – siis kasvavad pikad ja tugevad juuksed nagu hobusejõhvid. Ka tuli vähemalt seitse korda pead kammida.
Allikas: BERTA

SÕBRAPÄEV - 14. VEEBRUAR

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt oli päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele anti oma tunnetest märku või tehti kingitusi: Lääne-Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumis- ja pulmapäeva.
Sõbrapäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Sõbrapäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kinke tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele tuttavatele ja sõpradele tähelepanu.

Allikas: BERTA

AASTA PUU 2012

Ajakirja Eesti Loodus toimetus valis 2012. aasta puuks õunapuu. Eesti Loodus plaanib aasta jooksul tutvustada õunapuude eri liike.
Eesti pärismaine õunapuuliik on mets-õunapuu, mis on looduskaitse all.Pomoloog Kalju Kase järgi kasvas mets-õunapuu puu meil vanasti looduslikult igal pool, tänapäeval võib teda kohata peamiselt Lääne-Eesti saartel. Teede äärde rajatud alleedes kasvavad enamasti aed-õunapuud.
Aasta puud on Eestis 1996–2011 olnud kadakas, kuusk, tamm, kask, pihlakas, mänd, pärn, vaher, lepp, haab, paju, saar, jugapuu, sarapuu, toomingas, jalakas ja künnapuu.

allikas: http://www.aialeht.ee/

MEISTERDAMISED SÕBRAPÄEVAKS on PhotoPeach

VANA AJA ASJAD

Täna uurisime eesti keele tunnis vana aja aega.
Vaatasime, millised olid vanaaja lastel riided, mis mänge nad mängisid, uurisime, kuidas nad koolis käisid.
Anita tõi kaasa oma ema-isa vanavanemate fotod.
Saime palju uut ja huvitavat teada!

LUUVALUPÄEV - 9. VEEBRUAR

Vanemates trükistes mainitakse, et see on puhkepäev – tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest, et need oleksid terved ega valutaks. Seetõttu on nimetatud, et luuvalupäeval pole mõtet tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. Päeva pühak on Apollonia.

Allikas: BERTA

TURVALISE INTERNETI PÄEV - 7. VEEBRUAR

Päeva juhtmõtteks on ”Avastame digimaailma üheskoos- turvaliselt”, mis rõhutab eri põlvkondade kogemuste ja oskuste ühendamise olulisust interneti turvalisemaks kasutamiseks.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev.

Euroopas kavandab ja koordineerib Turvalise interneti päeva tähistamist INSAFE võrgustik, kuhu kuuluvad Euroopa 30 riigi Turvalise interneti keskust.

Eesti liitus INSAFE võrgustikuga 2010. aasta septembris, kui käivitus Eesti turvalise interneti keskuse projekt „Targalt internetis“.

PEASTARVUTAMA!!!

1. veebruarist avati järjekordselt World Math Day 2012.
3. märtsil toimub ülemaailmne võistlus, kus igal mängijal on võimalik mängida 48 tunni jooksul kuni 500 mängu. Iga mäng kestab 1 minuti ja iga õige vastus annab 1 punkti. Sel aastal on juurde tulnud 5 erinevat taset. Harjutamisperioodil võivad õpilased ise valida tasemeid, kuid 7. märtsil määratakse tase automaatselt. Võistlus toimub 3 vanuserühmas (5-8, 9-13, 14-18).

aadress: http://www.worldmathsday.com/

KÜÜNLAPÄEV - 2. VEEBRUAR

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise.Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Sel päeval oli keelatud ketramine. Küünlapäeva toidud: odratangu- või odrajahupuder; seapea, seajalad või seakülg.



Allikas: BERTA - Eesti rahvakalendri andmebaas.