MARJU AJAVEEB: 12/2011

JÕULURÕÕM

Jõulurõõm on talveajas,
kodurahus hubases,
ootab lapse kodumajas,
kõigis nende tubades.
Jõulurõõm on sinu andes
nagu särav päikesekiir.
Seda annet endas kandes
selgemaks saab silmapiir.
Jõulurõõm on sama vana,
kui sa teda tundma said:
esimene jõuluvana,
tema esimesed paid.

MINA NÄGIN

Tere, kallis jõuluvana,
tulid meile külla täna.
Mina kõige enne nägin,
ukse sulle lahti tegin.
Salmid on mul hästi peas,
riimid mitmes trükireas.
Täna õhtul rõõmuga
sulle ette loen neid ma.

VÄIKESED SUSSID

Tere, kallis jõuluvana,
pean sul üles tunnistama –
mina panin sussid maha
oma kambri ukse taha.
Hommikul, kui ärkasid,
mis ma sussis märkasin?
Palju asju nägin seal,
sussil oli kuhi peal.
Loodan, et sa anda saad
mulle sussid suuremad.

JÕULUÕHTU

Jõuluõhtul tähistaevas
on siin kaunilt säramas.
Isa kaugelt lahti kaevas
hanged koduväravas.
Aisakella hellas kajas
põder peatus läve ees.
Taas on meie kodumajas
jõulurõõmud tubades.

EI OSKA SALMI

Jõuluvana, ma ei oska
sulle salmi lugeda,
luba kingituse tasuks
ühel jalal hüpata.
Luba, et sul habet paitan
enne kui ma kingi saan,
ja kui sellest veel ei aita,
teisel jalal hüppan ka.

PÄKAPIKK

Särab tuba, särab kuusk.
Väike päkapiku suusk
sõidab üle suure hange,
pime on ja külmgi kange,
tema aga rada teab,
kingipakki taga veab.
Juba kaugelt hüüab tulles.
- Kuulsin! Selle tõid sa mulle!

AI

Jõuluvana, vaata mind,
mina veel ei tunne sind,
teen su habemele pai,
kui on valus, ütle „ai!”

VÄIKSEKE

Armas jõuluvanake!
Olen alles väikseke.
Mulle toodi kuuseke.
Kuuseke nii tilluke.
Kuuse küljes küünlake,
särab nagu päikseke.
Väike vend mind hoolsalt aitas.
Mina panin asju paika.
Siis, kui ema tuppa tuli,
kuusk meil juba kaunis oli.
Okste küljes kõike rippus,
nii et ruumist puudu kippus.
Miks küll ema naerma pidi?
Päkapikk läks tagurpidi!

MIDA JÕULUVANALT SOOVIDA?

Ootan juba suvest saati
meile külla jõulutaati.
Mõtlen, mis ma temalt soovin,
unistan ja jälle proovin.
Olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Sügis läks ja tali taga,
mina aina mõtlen aga,
olen alles lapseeas,
ühtki soovi pole peas.
Mõtlen nii ma kõigest väest,
küsiks õige ema käest.
Ema tegi mulle pai,
minu murest aru sai.
Vanaema kinnast koob,
jõuluvana teab, mis toob.

UUED SUSSID

Õhtul enne jõulupühi
vaatasin, et suss on tühi.
Öösel katsun – küll on kole,
mitte midagi ei ole!
Hommikul kui silmad avan,
panen sussidesse jalad.
Süda mul ei anna rahu,
mõtlen, miks nad siis ei mahu?
Äkitselt läks rõõmsaks meel:
sussi sees on teised veel!

ESIMENE LUMI

Juba õhtul akna taga
heljus lumi langedes.
Hommikul on õued aga
kõikjal paksult hangedes.

Valged kasukad saand aias
üle öö kõik õunapuud.
Kõnniteel käib kaares laias
vilkalt majahoidja luud.

Meil on juba valmis plaanid,
millest mõeldud, nähtud und:
pea me suusad, pea me saanid
kihutavad mööda lund.

PÜHADE TULEKUL

Käisid ammu mardid hallid,
kadrid käisid oma teed.
Tulemas on pühad kallid,
rõõmsad jõulupühad need.

Talvetaat toob uue ilma,
silub silla üle vee;
üle jõe ja järvesilma
hiilgab hõbedane tee.

Paiskab lemmetava lume
pilvepõuest lendlema;
põllukamar must ja tume
kattub valge vaibaga.

Igas majas, igas peres
kõik on pühi ootamas,
lapsed käisid metsaveeres
juba kuuske vaatamas.

PÄKAPIKK PUHKAB

Hommikul, kui ärkasin,
kohe oma voodi ees
päkapikku märkasin
tukastamas sussi sees.

Tööst vist väsis väike sell –
õun on raske temale!
Üheksandal korrusel
pealegi me elame.

JÕULUPÄKAPIKUD

Meil on päkapikud käinud,
aga mina neid ei näinud,
nägin ainult kingipakke.
Nüüd ma hüppan rõõmust lakke,
tänama peab jõulutaati,
tema ju need kingid saatis!

JÕULUÖÖ

Väljas jõuluöö nii kena,
Taevas tähine,
Sõitvad saanid ridadena,
Maa on lumine.

Sammub õrnalt, pehmel lumel
Jõuluvanake,
Nägu naeratuse jumel,
Seljas kotike.

SOOVID

Jõuluvana, selles salmis
kirjas on kõik minu soovid,
ise küpsetasin valmis
ahjupannipiparkoogid.
Soovin ühte roosat salli,
kahte kollast mängupalli,
kommikesi kolme sorti,
nelja vahukoore torti,
viied tulge, ma ei pelga,
kuue panen kohe selga.